2022, Portugal & Spain

12.okt, reisi kaheksas päev. Nonii! Reis hakkab läbi saama! Mallorcalt on täna minek, lend viib Itaaliasse, Bergamosse, see on lihtsalt vahepeatus enne kodu. Lennujaamas laabub kõik kenasti, kui välja arvata, et suudan päikseprillid ära kaotada turvakontrollis. Palun meeskonnalt ka neid otsida, kuid tulutult - mis kadunud, see kadunud. Järeldus - ärge pange päikseprille lahtiselt nendesse kastidesse - pigem kuhugi jopetaskusse vm. Lennujaamas on jälle tükk aega aega - tolgendan lõhnaosakonnas, kuni nina enam midagi ei tunne; hammustan isutult keskpäraseid lennujaamavõileibu ja üldse on tuju vilets päikseprillide pärast. Aga kaua sa ikka norutad, nii ilus reis on ju seljataga. Ma ei ole muideks senini lootust kaotanud, jätsin lennujaama kontakti - kui nad peaksid lähiaastatel sealt prillid üles leidma, siis ma palusin need mulle koju järgi saata. Palmast Bergamosse on vähem kui kaks tundi sõita. Kuna samal päeval Tallinnase lendu edasi ei lähe, väisan lennujaamakõrval asuvat ostukeskust...

(Jätkub reisi 7. päev, teisipäev, 11.10.2022) Lõuna on juba käes ja on paras aeg siit Palma kesklinnas mereäärselt promenaadilt hakata vaikselt S'Arenal'i poole tagasi liikuma. Siit on minna ca 12-13km, arvestan kolm tundi rahulikku jalutamist. Mis oleks toredam kui reisi lõpupoole veidike vahemere liivarandadel varbaid sahistada ja päikesel end praadida lasta. 25 kraadi on sooja, sobib kenasti, ühele põhjamaalasele. Rannajoon Palma kesklinnast lennujaama suunas kulgeb loode-kagu suunas ja mereäärne on täis väikesi sadama-alasid, promenaade ja mitmesuguseid rannabaare ja hotelle. Veidi liivasem rannariba on ka (Playa de Can Pere Antoni), samuti Playa Ciudad Jardin (kilomeetrike lennujaama poole liikuda), kuid need rannad on väikesed ja võib arvata, et veekvaliteet ka ei ole päris see, mis ta olla võiks (sadamad ümberringi). Es Carnatge on selline mini-looduskaitseala asustuse vahel, mõned hektarid suur. Siit läheb rannaäärne tee läbi ja siinne maastik on üks väheseid kohti, kus...

11.okt, reisi seitsmes päev. Ohhhh, Mallorca! Ma ei suuda uskuda, et ma kohal olen siin lõpuks, ma ei suuda oodata, kuni hommikusöök avatakse. No lõpuks ikka avatakse! Krõhveldan ja kühveldan kere täis ja juba ongi minek, tagasi Palmasse, pealinna. Ma ei oleks kunagi uskunud, et lõõtsaga bussid suudavad sõita 110kmh tunnis (oleksin pakkunud 75kmh), aga nüüd usun. Kahtlustan bussijuhi maagilist jalga, või on gaasipedaali alla süvik puuritud. Bussijuhid on üldse eraldi nähtus, ma ei tea teisi nii energilisi ja kiireid inimesi, kui Mallorca bussijuhid. Piletisüsteem on siin pangakaardipõhine, ja kaardiga makstes on pilet ca kolmandiku võrra soodsam. Astud bussi, piiks, bussist välja, jälle piiks - süsteem ise saab aru, millal sisse astusid ja välja - ja vastavalt sellele broneerib kaardilt raha. Kohal, Palmas! Bussijaam asub kohe Plaza de Espana kõrval - ja siin ümbruses käib kõva sagimine ja melu ning kuulus mees metallist ratsahobusel (seekord küll monumendikujul) on ei keegi muu kui Ar...