Mallorca II

11.okt, reisi seitsmes päev.

Ohhhh, Mallorca! Ma ei suuda uskuda, et ma kohal olen siin lõpuks, ma ei suuda oodata, kuni hommikusöök avatakse. No lõpuks ikka avatakse! Krõhveldan ja kühveldan kere täis ja juba ongi minek, tagasi Palmasse, pealinna.

Ma ei oleks kunagi uskunud, et lõõtsaga bussid suudavad sõita 110kmh tunnis (oleksin pakkunud 75kmh), aga nüüd usun. Kahtlustan bussijuhi maagilist jalga, või on gaasipedaali alla süvik puuritud. Bussijuhid on üldse eraldi nähtus, ma ei tea teisi nii energilisi ja kiireid inimesi, kui Mallorca bussijuhid. Piletisüsteem on siin pangakaardipõhine, ja kaardiga makstes on pilet ca kolmandiku võrra soodsam. Astud bussi, piiks, bussist välja, jälle piiks - süsteem ise saab aru, millal sisse astusid ja välja - ja vastavalt sellele broneerib kaardilt raha.

Kohal, Palmas! Bussijaam asub kohe Plaza de Espana kõrval - ja siin ümbruses käib kõva sagimine ja melu ning kuulus mees metallist ratsahobusel (seekord küll monumendikujul) on ei keegi muu kui Aragoni kuningas, Jaime el Conquistador. Teen silmad kinni kolm ringi ümber iseenda ja asun teele suunas, kus peatudes silmad lahti teen. Carrer dels Oms ongi pmt peatänav, mis väljakult läänesuunas avaneb. Kuna tegu on päris linnasüdamega, ja ilmselgelt toimub siin äritegevus, siis ongi kogu tänav täis loendamatul hulgal poekesi, söögikohti, suveniirikioskeid ja brändibutiike. Mul pea hakkab ringi käima juba kolmanda poe juures, mitte, et enesetunne kuidagi kehvavõitu oleks, kuid kaubavalik on lihtsalt erakordselt kirev. Ja saan kinnitust, et Hispaania intensiivlärmakas ja samas ääretult sõbralik ja soe atmosfäär valitseb ka Baleaaride suurima saare pealinnas.

Põhimõtteliselt on mul viimane pikk päev sel reisil (kus lendu ei ole), kasutagem siis seda hästi, liikugem ja nähkem palju, klõbistagem arutult kaameraid, rääkigem juttu kohalikega, maitskem siinseid roogasid. Ostukeskused seekord ei isuta, kuigi neid siin on.. tänavad, pargid, kohalik elu kõnetab palju rohkem. Vaatan muidugi inimesi ka, kes tänavatel varjudena mööda lähevad .. väga kirju ei olegi vaatepilt, pigem ütleks, et hispaanlased isiklikult on tänavail asju ajamas.

Küll on hea detsembrikuus blogi kirjutada ja uurida, mis seal Mallorcal ikka head-paremat vaatamisväärsust on. Sõltub ju reisijast ka, kuid üks on selge - kui tahad rahulikult, mõõdukal sammul saarel ringi vaadata ja ehk mõne päeva ka kusagil kohapeal olla või niisama rannas vedeleda, siis varu paar-kolm nädalat aega. Vähemaga lihtsalt ei jõua hoomata seda kõike - kuigi pindala ei ole teab-mis-suur.

Palma de Mallorca kesklinnas uudistades tekib võrdlusmoment mitme eelnevalt külastatud linnaga - on ikka väga hispaanialik kõik siin, Portugal või Hispaania on veidi teise variatsiooniga, Küpros samuti. Ma ei tea miks, kuid Veneetsia tuleb meelde - kuid Veneetsias oli kaubavalik peenem ja atmosfäär oluliselt teistsugune oma erakordse asukoha tõttu. Palma on nagu tükike kontsentreeritud Hispaaniat siin mitmesaja kilomeetri kaugusel rannikust, kuhu aja jooksul on kokku kantud nii kultuuri kui kaupu mitmest erinevas Ibeeria poolsaare nurgast.

Elu, ajalugu ja uuemat moeröögatust kohtab igal sammul, samuti igapäevast sagimist, ehitustöid, liiklusummikuid ja seljakotirändureid. Selle kõige vahel mööda looklevaid tänavaid uidates jõuan välja lõunapoole rannaservale, kus lisaks rikkalikult valikule erinevatele veesõidukitele avaneb hunnitu vaade Mallorca katedraalile. Kas ta nüüd ülearu hunnitu on, kuid mööda temast ka vaadata ei saa. Lisaks lookleb hoone kõrval piiiikkkkkk järjekord huvilistega, ja veidi eemal samapikk liiklusummik katedraali jaoks eraldatud teerajal.. Sedakorda plaanis sisse astuda siia ei ole, kuid ikka ja jälle mõtlen, miks NII suuri hooneid kunagi rajati. Kas kuidagi väiksematega ei saanud läbi.. Malborki kindlus (Poolas) on samas külastamata, nii et võibolla on siinne pühakode selline väiksemat sorti.. mine tea. Või oli asi pigem selles, et kõrgustesse ehitada ei osatud, järelikult ehitati laiusesse..

.