Valencia I

8. okt, reisi neljas päev.

Valencia, oo, Valencia! Kuipalju kordi on siit läbi sõidetud ja lähedal oldud, või siis serva peal korraks peatutud. Kuid päris niisugust hetke ei ole olnud, et mõned päevad linnas rahulikult ringi vaadata. Antagu mulle see võimalus nüüd.

Farost Valenciasse lendab ca poolteist tundi, maandumine on pimedas ja öömaja on kohe lennujaama lähedal, nii et vähem kui pool tundi jalutamist ja saan tänaseks õhtule jääda. Majutus on moodne ja tuba on ruumikas, sean end mõnusalt sisse ja võtan tunnikese aega, et veidi reisimärkmeid kirja panna. Telekanalid mängivad taustaks, ühtlane hispaaniakeelne foon ajab mõnusalt une peale..

Hommikusöök on lihtne: valik müslisid-jogurteid, erinevad saiakesed ja koogid, muidugi on ka jamon koos oliiviõli ja purustatud tomatitega. Kohv on automaadist ääretult kehv, saab õnneks baarist juurde osta käpakohvi. Ma ei saa üldse aru, miks need automaadid on hommikusöögis. Pangu siis öömaja hinnale 2.- juurde, et inimene hommikul vähegi korralikku kohvi saaks nautida.

Pikka uimerdamist ei ole, kõht täis ja metroo peale. Veidi läheb aega, et piletisüsteemis orienteeruda, kuid miski toimiva kaardi saan kätte ja juba olengi all peatuses. Muidugi ei saa vastu panna kiusatusele metroost kaasavedamisega videoid teha - nagu ka harva on võimalik lennukiaknast avanevaid vaateid mitte pildistada. Üleval piletiputkade juures püüab üks ca 10a kutt endale natuke taskuraha teenida - aitab turistidel õigeid pileteid ja tsoone leida. Inglise keelt kahjuks ei räägi, kuid teab elementaarseid piletiostuküsimusi, nii mõnigi ameeriklane ja hollandlane lubavad lahkesti end selles osas nõustada.

Metroos ajan juttu argentiinlastega, küsin kas kohalikud? Jaa, juba mõnda aega kohalikud, tulid Argentiinast Hispaaniasse paremat elu otsima, leidsid ka. 20-ndates noored, 9-5 kontoritöötajad ja loodavad kõvasti töötades helgemat tulevikku. Uurin parkida ja haljasalade kohta, et kuhu soovitate? Soovitavad tervet linna läbivat sellist jõena looklevat haljasala, see algab läänepoolt ja jõuab lõpuks teaduskeskuse juurde välja. Kaardilt paistab kena väike teerada, võibolla paar kilomeetrit pikk, reaalsus on aga midagi muud, ainuüksi pargi laius on 200m, pikkus aga 7-8km, nii et küllaltki suur haljasala kesk linna. Linn ise on ~800,000 elanikku, Sevillaga (~700,000) täiesti võrreldav, kuid kliima on leebem kui (kuumas) Sevillas.

Nou d'Octubre peatuses astun metroost välja, soovin argentiinlastele kõike head ja asun isukalt Teaduste ja Kunstide linna poole teele. Ilm on nagu Eesti suvi, 23c ja päike. Esialgne plaan on igast puust ja põõsast põhjalik ülevaade saada, lillepeenardest ja veesilmadest rääkimata. Entusiasm langeb sedapidi, kuidas sammud kogunevad ja aeg läheb - peale kahte tundi kõndimist vaatan juba pinkide poole rohkem, kui eksootiliste puudesalude ja seninägematute taimede poole. Kõiksugu poekesi ja toidukohti on igal sammul saada, nii et kehakinnitamisega probleeme ei ole. Samuti on käpakohv igal pool olemas, ilmselgelt peetakse heast kohvist lugu ka siinmail. Vaidlusi on pikalt peetud, kus on maailma parim koht? Üldistada siiski ei saa, on väga häid kohti igalpool, samuti ka siin Valencias.

Mismoodi kirjeldada Valencia vibe'? Kuidagi väga helge ja rõõmsameelne on see kõik, samas ka energiline. Elu kulgeb tempokalt ja elujaatavalt, mööduvad inimesed näivad puhanud ja rõõmsameelsed. Pargis on päeval palju tervisesportlasi, lastekärudega jalutajaid, on ka palju väiksemaid gruppe ühistreeningul, nt jooga. Jalgrattureid on samuti palju, rendiratastega liiguvad väiksemad turistisalgad. Kas Valencia elada oleks hea, parem kui? Mine võta kinni, ega kahe päeva sellest nii täpselt aru ei saa. Toidupoodides on hinnad samad või veidi odavamad kui Eestis, kliima on muidugi kaugelt soojem. Ehk ka vähem tuulisem, kui Alicantes.

Lõunapaiku on selge, et mööda parki teaduskeskusesse ma täna küll välja ei jõua, nii et võtan suuna rohkem kesklinna poole. Raudteejaam on väga muljetavaldav, kuulub kindlasti samasse kategooriasse lennujaamade ja reisiterminalidega - ma kohe tunnen iga keharakuga, kuidas need stardit siit ajaloolisest jaamas on nii mõnelegi reisijale elumuutvad. Või noh, vähemalt on ees uued, huvitavad, põnevad ajad. Miks sa muidu, kohvrid näpus, pikamaarongile astud :-) Helipilt on ääretult reisimakutsuv - kiirustavate reisijate sammukajad, teated väljumiste kohta valjuhäälditest; ühtlane vedurite mürafoon ja sadade inimeste hääled läbisega kõnelemas.