Valencia II

(Jätkub reisi 4. päev)

Valencia nimetus oli Rooma ajal "Valentia", mis ladina keeles tähendab jõudu või väärtust. Kui Ibeeria poolsaarest suur enamus araablaste käes oli (8-15saj), oli Valencia nimeks "Rõõmude Linn" (Medina at-Tarab) või "Liivade Linn" (Medina at-Turab). Mõlemad sobivad kenasti. Küll on tore nende sõnade ja päritoludega, kindlasti leiab üle maailma olevatest keeltest kümneid (või sadu) sarnaseid sõnu, või sarnase kõlaga sõnu, mis kõik sobiksid seletame Valencia nime päritolu :P

Keskturg on täna suletud - kahju muidugi, aga küll jõuab siin ka ringi vaadata jälle tulevikus. Hoone on ilus, väärikas, kindlasti ka parasjagu suur, et suurlinna kauplemine kõik sinna sisse kenasti ära mahuks. Kui on ajalugu, kultuuri ja rahvaid see maanurk näinud, siis just kõik see ka arhitektuuris omajagu peegeldub.

..

Järgmine peatus on botaanikaaias, täpsemalt Ülikool Botaanikaaias (Jardí Botànic) - siin asub üle 4500 liigi taimi ja asutamisaastaks on 1802. Niisiis 220 aasta jagu botaanilist teekonda ootab ees. Süsteemsest tegevusest botaanikaaedade rajamisel on Valencias märke juba 16. sajandist.

Puu on juba olemuselt midagi väga erilist. Kuidas saab väikesest seemnest kasvada midagi nii suurt ja võimast? Olgu hiidsekvoiad Californias või Tamme-Lauri tamm lõuna-Eestis - või ülivanad oliivipuud vahemere ääres. Panen käe vastu puukoort ja lasen aastakümnete ja -sadade energia mõne sekundi jooksul endast läbi voolata. On seda siin tehtud vist ennegi :) puukoored läigivad siin-seal õigel kõrgusel.

Lindudel on pargist ja puudest palju rõõmu - järjekordne roheala, kus elada ja pesa ehitada. Siutsumist-säutsumist on ilmselt kevadel rohkem kuulda, kuid õige mitut liiki näen okstel-lehtedel ringi sagimas. Musträstas on ka kenasti kohal, välimuselt täpselt nagu siinne, kuid laul on veidike erinev, ju siis Hispaania murdes :)

Vaikne ja lahe on taimede vahel jalutada. Külastajaid on vähe, tundub sedamoodi, et hispaanlane eelistab rahvarohkemaid kohti ja muidugi ka kärarikkamat seltskonda, kui staatilised puud ja põõsad. Pinkidel on siiski inimesi näha, üliõpilased kodutöid tegemas ja raamatuid lugemas, loodusearmastajad taimede vahel jalutamas.

Avatud on ka üks näitus "Verano" (suvi), illustraator Jose Saborit on siia välja pannud akvarellid erinevatest taimedest. Virtuaalselt saab kogu näitusega tutvuda ka botaanikaaia kodulehel (dets. 2022 on see veel täiesti nähtav). Väga ägedad detailsed illustratsioonid! Jääb vaid ette kujutada, missugune pühendumine ja aeg läks kõige selle peale.

Palju on nähtud, palju on kõnnitud täna. Võtan suuna tagasi öömaja suunas, metroo liigub kiirelt ja veidi enne pimedat olen tagasi "kodus". Vihma hakkab sabistama, võtan ühe maitsva käpakohvi õhtu nautimiseks ja vaatan välja kuidas vihma sajab. Sooja on väljas ~20 kraadi.