Valencia III

9.okt. pühapäev, reisi viies päev.

Päev algab traditsioonilise hommikusöögiga ja kannan hoolt selle eest, et hotelliköögi toidukuhilad hoogsalt väheneksid :) Õige pea juba metroo peale ja kesklinnas plaan jalgsi Kunstide ja Teaduste Linna poole liikuda.

Teekond teaduskeskuseni on veidi alla kahe kilomeetri. Kuhugi kiiret ei ole, naudin ilma, suurepärast ilma ja vaateid enda ringi. Tänavakunstnikud on ka ametis olnud siin-seal :)

Ja sealt ta paistab - suursugune ja ilus, ka kakskümmend+ aastat hiljem. Täpsemalt lugeda saab siit - numbrid on peadpööritavad, nii materjalide rohkuse kui finantseerimise poole pealt.

Kuid see kõik on suur, võimas, ilus. Värv on siin-seal tuhmunud, samuti on mõnes kohas käsil restaureerimistööd, kuid üldpilti see ei muuda. Koht tõmbab inimesi ligi nagu magnet, tuletades meelde, et koos on kõik võimalik - missugune suurepärane koostöö arhitektide, ehitajate, disainerite, linnarahva vahel. Koht, kus on alati inimesi, ja mille suurejoonelised vaated võtavad alati kananaha ihule. On pühapäev, ja täna ei ole mingi erand - sajad ja tuhanded inimesed sagivad ringi hiigelsuurte hoonete vahel. (Et suurustest paremat ülevaadet saada, vaata allpool olevat fotot - need väiksesed tumedad pikslid kaugel eemal on inimesed)

Võtan mõned videod ja helipildid üles kunstimuuseumi kõrvalt (eraldi päev tuleks varuda, et seal põhjalikult ringi vaadata; sama jutt ka teiste hoonete kohta, eriti L'Oceanographic), naudin pikalt sooja päikest ja asun taas kesklinna poole teele :) Päris jalgsi läbi linna koju ei plaani minna, kuid eks näis kaugele jalad kannavad. Värskus on endiselt olemas, niivõrd teistsugune aegruum hoiab kõik meeled kenasti teravana.

Tagasi raudteejaama kõndides jääb ette järjekordne ajalooline hoone - Mercat de Colon - mis on rahvast tulvil ja kus söögikohad ja kauplemistegevus elu ja melu üleval hoiab. Aeg sealmaal, et tuleb keha kinnitada, leian kiirelt vaba laua ühes väikses grillbaaris ja jään võileiba ootama. Klaas õlut ka, kena tasakaal palavale ilmale :)

Ja suupisted kohal. Kui kõnnitud on palju ja väsimus on suur, siis maitseb kõik äärmiselt hästi :) Melu ümberringi on ikka väga vali. Kähedahäälselt arutavad kõik senjoorid ja senjoorad läbi kõik maailma asjad. Ettekandja peab samuti pingutama, et kõigest üle rääkida. Kuid see kõik sobib siinse vibe'ga. Ei teki tunnet, et müra kuidagi häiriks - pigem vastupidi, see on positiivne ja energiline kõik.

Pühapäeval viiakse läbi miskitsorti karneval-paraad - kostüümid ja meigid on põhjalikult ette valmistatud. Pealtvaatajatele on lausa istekohad välja pandud ja kogu üritust turvatakse võrdlemisi suurte jõududega (soomusautod, politsei, ma-ei-oska-nimetadagi mis üksuslased kõik). Kes seda teab, mis üritusega täpselt tegu on, kuid rõõmu ja sagimist on kõigile jälle mitmeks tunniks. Vaatlen kõiki kostüüme ja meike pikalt ja põhjalikult - no ikka viitsivad! Juba ühe kostüümi selgaajamine võiks tükk aega aega võtta :)

Ja nii see aeg läheb. Ja nii see kirev elu siin aset leiab. Kui väsid, võtad järgmise kohvi.. kui lõõgastuda tahad, läidad järgmise sigareti.. võib mõlemat korraga ka, ikkagi pühapäev, ikkagi Hispaania, elu peab käima ja läbi soonte kohisema ..Väga palju mahtus, tänasesse päeva, kuhjaga silmailu, emotsioone ja erinevaid kohti-üritusi. Samme on palju-palju, tavaliselt päevas +/- kakskümmend tuhat. Kohati on tunne nagu Matrixis - juhe kuklasse ja uut infot sisse, kõrgepingega ja optilise kaabliga. Aga keha ütleb pärast, et ma ikkagi ise olin ka kohal. Jalad ju annavad tunda ja tossutallad on kulunud :P -- Naudin hiljem öömajas jälle enda õhtukohvi ja panen mõne sõnaga päevasündmused kirja. Kaarti sirvin ka, idast läände ja tagasi, põhjast lõunasse ja jälle vastupidi. Jääb üle vaid ohata ja Maps kinni tagasi panna - Valencia on niivõrd suur, ja noh, hea ongi - saab jälle tulla tagasi ikka ja jälle, et värskena taas linna saladusi avastada.